Windows Vista optimeerimine parema jõudluse saavutamiseks

Paljud arvutitootjad lisavad uutesse arvutitesse programme, mida te pole tellinud ega soovi kasutada. Tihti on arvutites prooviväljaanded ja piiratud programmiversioonid, sest tarkvaraettevõtted loodavad, et te proovite neid ja leiate, et need on teile vajalikud. Seejärel ostate täisversioonide jaoks täienduse või uuema versiooni. Kui te leiate, et te ei vaja neid, võib see tarkvara lihtsalt arvuti tööd asjatult aeglustada, sest sellele kulub väärtuslikku mälu- ja kettamahtu ning võimsust.

Mõttekas oleks kõik need ebavajalikud programmid desinstallida. See kehtib nii tootja installitud tarkvara kui ka selle tarkvara kohta, mille olete ise installinud, kuid mida te enam ei vaja, eriti utiliitprogrammide suhtes, mis on ette nähtud arvuti riistvara ja tarkavara haldamiseks ja hooldamiseks. Utiliitprogrammid, nagu viiruseskannerid, kettapuhastid ja varundustööriistad lülituvad automaatselt arvuti käivitamisel sisse ja töötavad taustal, nii et neid pole isegi näha. Paljud inimesed ei teagi, et need üldse töötavad.

Isegi kui teie arvuti on juba vanem, võivad selles ikka mõned tootja installitud programmid olla, mida te pole märganudki või olete need unustanud. Pole kunagi liiga hilja neid eemaldada ja neist kui üleliigsest ja süsteemi ressursse raiskavast varast vabaneda. Võib-olla olete mõelnud, et ehk läheb seda tarkvara kunagi vaja, aga tegelikkus on teine. Desinstallige see ja kontrollige, kas teie arvuti on kiirem.

Juhiste saamiseks vaadake teemat Programmi desinstallimine või muutmine.

Paljud programmid alustavad tarkvara Windows käivitamisel automaatselt laadimist. Tarkvaratootjad koostavad oma programmid nii, et need avanevad taustal, kus te ei näe neid töötamas, nad avanevad kohe, kui nende ikooni klõpsate. See on kasulik programmide puhul, mida te sageli kasutate, kuid programmide osas, mida läheb harva tarvis või mida te kunagi ei vaja, on see lihtsalt väärtusliku mälumahu raiskamine, peale selle aeglustavad need ka operatsioonisüsteemi Windows käivitumist.

Valige, kas soovite, et programm alustab laadimist Windowsi käivitumisel või mitte.

Kuidas seda kontrollida, millised programmid alustavad arvuti käivitamisel automaatselt laadimist? Mõnedel juhtudel on see nähtav, kuna programm lisab tegumiribalolekualale ikooni, mis näitab, et programm on käivitunud. Vaadake, kas tegumiribal on mõni programm, mille automaatselt käivitumist te ei soovi. Asetage kursor programmile, et selle nime vaadata. Klõpsake kindlasti nuppu Kuva peidetud ikoonid, et teil ei jääks ükski ikoon märkamata.

Olekualas asuv nupp Kuva peidetud ikoonid

Isegi pärast olekuala kontrollimist on teil võib-olla ikkagi mõned automaatselt käivitunud programmid märkamata jäänud. Neid saab leida ja välja lülitada rakendusega Windows Defender.

Rakenduse Windows Defender tarkvarauurija kuvale on märgitud programmid, mis operatsioonisüsteemi Windows käivitamisel automaatselt sisse lülituvad.

Kui te ei ole kindel, kas programm peaks arvuti käivitamisel automaatselt avanema, proovige see sulgeda, tehke arvutile korduskäivitus ja seejärel kasutage programmi. Kui programmi kasutamisega on probleeme, võite uuesti määrata, et see automaatselt käivituks.

Juhiseid selle kohta, kuidas rakendust Windows Defender kasutada, et leida programmid, mis avanevad automaatselt, leiate teemast Programmide väljalülitamine, mis avanevad Windowsi käivitumisel automaatselt.

Märkus

• Mõned inimesed eelistavad süsteemikonfiguratsiooni vahendit, et määrata, millised programmid arvuti käivitumisel avanevad. Lisateabe saamiseks vaadake Süsteemikonfiguratsiooni käivitamine.

Fragmentimine põhjustab kõvakettale rohkem tööd ning võib seetõttu arvuti tööd aeglustada. Kettadefragmentor korraldab fragmenditud andmed ümber nii, et kõvaketas saaks tõhusamalt töötada. Kettadefragmentor töötab ajakava alusel, kuid kõvakettaid saab ka käsitsi defragmentida.

Lisateavet leiate teemast Jõudluse parendamine kõvaketta defragmentimisega.

Kui soovite kettaruumi vabastada ja arvuti tööd kiirendada, siis kasutage mittevajalike failide eemaldamiseks kõvakettalt Kettapuhastust. See eemaldab ajutised failid, tühjendab prügikasti ning eemaldab erinevad süsteemifailid ja muud üksused, mida pole enam tarvis. Üksikasjalikud juhised selleks toiminguks leiate teemast Failide kustutamine Kettapuhastuse abil.

Kui teete oma arvutikasutusviisis muudatusi, võib see arvuti jõudlusele suuresti mõju avaldada. Kui olete sellist tüüpi arvutikasutaja, kellel on tavaliselt korraga kaheksa programmi ja hulgaliselt brauseriaknaid avatud ning samal ajal käib veel sõpradega tihe kiirsõnumivahetus, siis ärge imestage, miks arvuti on aeglane. Arvutit aeglustab ka see, kui teil on korraga palju e‑kirju avatud.

Kui avastate, et arvuti on aeglane, siis mõelge järele, kas kõik need programmid ja aknad peavad ikka korraga avatud olema. Leidke mõni parem moodus e‑kirjadele vastamise meelespidamiseks, kui see, et neid kõiki lahti hoiate.

Kui Windows töötab aeglaselt, võite seda kiiremaks muuta, lülitades mõned visuaalefektid välja. Siin tekib välimuse ja jõudluse vahelise valiku küsimus. Kas te soovite, et Windows töötab kiiremini või näeb ilusam välja? Kui teie arvuti on piisavalt kiire, siis te sellist valikut tegema ei pea, aga kui teie arvuti võimsusest ainult vaevu piisab Windows Vista jaoks, tuleks visuaalkellade ja -vilede arvelt võimsust suurendada.

Visuaalefekte saab välja lülitada ükshaaval, kuid Windows saab teie jaoks ka terve rühma valida. Visuaalefekte, mida te saate kontrollida, on 20, sh läbipaistva klaasi efekt, menüüde avanemise ja sulgemise viis ja see, kas varjundid kuvatakse või mitte.

Dialoogiboksis Jõudlussuvandid saate kuni 20 visuaalefekti sisse või välja lülitada

Visuaalefektide reguleerimiseks parima jõudluse jaoks toimige järgmiselt.

See nõuanne on lihtne. Tehke oma arvutile vähemalt kord nädalas korduskäivitus, eriti siis, kui te seda palju kasutate. Arvuti korduskäivitamine on hea viis mälu puhastamiseks, see aitab tagada ka, et kõik juhuslikud toimingud ja teenused lülitatakse välja, mis arvuti käivitamisel avanesid.

Korduskäivitus sulgeb kogu arvutis töötava tarkvara. See ei sulge ainult programme, mis on tegumiribal nähtavad, vaid ka paljud teenused, mille programmid on käivitanud ja mis pole sulgunud. Korduskäivitus võib lahendada ka arusaamatud probleemid, mille täpseid põhjusi on raske määratleda.

Kui teil on nii palju programme, e‑kirju ja veebisaite avatud, et korduskäivitamine tundub tülikas, siis on see tõenäoliselt märk sellest, et just peategi arvutile korduskäivituse tegema. Mida rohkem asju ja mida kauem teil avatud on, seda suurem on võimalus, et arvuti muutub aeglasemaks ja lõpuks jääb ka mälu väheseks.

See ei ole nõuanne riistvara ostmiseks, mis võib teie arvutit kiirendada. Kuid ükski arutlus selle üle, kuidas tarkvara Windows kiiremaks muuta, ei ole täielik, kui ei nimetata, et võib-olla peaksite oma arvutile mälumahtu lisama.

Kui arvutis töötav Windows Vista on liiga aeglane, on selle põhjuseks tavaliselt arvuti vähene mälu. Kõige kindlam viis arvuti töö kiirendamiseks on mälu lisamine.

Windows Vista võib töötada arvutis, millel on 512 megabaiti (MB) muutmälu (RAM), kuid see töötab kiiremini 1-gigabaidise (GB) mäluga. Optimaalse jõudluse tagamiseks peaks mälumaht olema 2 GB või suurem.

Kui teil tekib mälu lisamisel arvuti korpuse avamisega probleeme, võite mälumahtu suurendada vähemalt kuni 2 GB. Eriti siis, kui olete sellist tüüpi inimene, kellel on korraga palju e‑kirju, kümme brauseriakent ja kuus muud programmi avatud ning samal ajal käib veel sõpradega tihe kiirsõnumivahetus.

Teine võimalus mälumahu suurendamiseks on rakenduse Windows ReadyBoost kasutamine. See funktsioon võimaldab teil salvestusruumiks kasutada mõnd teist irdkandjat (nt USB-mäluseade), et arvuti tööd kiirendada. Lihtsam on ühendada mäluseade USB-porti kui avada arvuti korpus ja paigaldada mälumoodulid emaplaadile. Lisateabe saamiseks vaadake teemat Mäluseadme mälu kasutamine arvuti kiirendamiseks.

Kui teie arvuti töötab aeglaselt, on üheks võimalikuks põhjuseks, et see on viiruste või nuhkvaraga nakatunud. See ei ole nii levinud kui teised probleemid, kuid ka sellega tuleb arvestada. Enne liigset muretsemist kontrollige arvutit nuhkvara- ja viirusetõrjeprogrammide abil.

Üks tavalisi viirusega nakatumise sümptomeid on normaalsest palju aeglasem arvuti jõudlus. Teisteks sümptomiteks on ootamatult arvutis avanevad sõnumid, automaatselt käivituvad programmid või kõvaketta töötamisel kostev heli.

Nuhkvara on tavaliselt teie teadmata installitud programm, mis jälgib teie tegevust Internetis. Seda, kas teie arvutis on nuhkvara või mitte, saate kontrollida rakendusega Windows Defender või mõne viirusetõrjeprogrammiga. Lisateavet leiate teemast Kuidas ma tean, et minu arvuti on nakatunud nuhkvaraga?.

Parim viis viirustega tegemiseks on esmalt nende vältimine. Kasutage alati viirusetõrjetarkvara ja uuendage seda. Isegi kui te neid ettevaatusabinõusid rakendate, on ikkagi teie arvuti nakatumine võimalik. Lisateabe saamiseks vaadake Kuidas ma saan teada, et minu arvutis on viirus?

Kui olete neid juhiseid järginud, kuid teie arvuti on ikka liiga aeglane, peate võib-olla uue arvuti ostma või riistvara uuendama, nt hankima uue kõvaketta, kiirema videokaardi või lisamälu. Arvuti kiirust ei pea ise ära arvama. Windows pakub võimalust arvuti kiiruse kontrollimiseks ja hindamiseks tööriistaga Windows kasutuskogemuse indeks.

Windows kasutuskogemuse indeks hindab teie arvuti juures viit põhikomponenti, paneb neist igaühele hinde ja lisab ka üldise põhiskoori. See põhiskoor saab olla ainult nii kõrge kui arvuti kõige halvemini töötava komponendi alamskoor.

Põhiskoorid on praegu vahemikus 1 kuni 5,9. (Skoori 6,0 või suuremat praegu ei ole, kuigi Microsoft kavatseb tulevikus riistvara arenedes hindeid tõsta.) Kui teie arvuti hinne on madalam kui 2 või 3, on aeg mõelda uue arvuti peale, olenevalt sellest, mida te oma arvutiga teha soovite.

Lisateavet Windows kasutuskogemuse indeksi kohta leiate teemast TarkvaragaWindows Vista töötava arvuti jõudluse suurendamine ja tundmaõppimine.

See on kõigist nõuannetest tehniliselt kõige keerulisem. Kui te ei taha millegi liiga keerulisega tegelega, võite selle nõuande vahele jätta.

Tarvaral Windows on üle 100 teenuse, mis vaikselt taustal töötavad, nendeks on näiteks Võrgupääsukaitse agent ja Kestriistvara tuvastamine. Need käivituvad tavaliselt siis, kui teie arvuti käivitub, ning töötavad nii kaua kui te arvuti välja lülitate. Mõningaid Microsofti turvateenuseid ei saa välja lülitada, kuid enamiku puhul on see siiski võimalik. Mõned tarkvaraettevõtted installivad ka oma teenuseid, mõningaid neist on võimalik mälumahu või protsessori võimsuse säästmiseks välja lülitada.

Teenust ei tohiks välja lülitada, kui te ei tea, mida see teeb ning kas te vajate seda või mitte. Selle artikli eesmärgiks ei ole selgitada, mida need teenused tarkvaras Windows teevad, kuid selleteemalist teavet võib hulgaliselt mitmesugustelt veebisaitidelt leida.

Ülevaate saamiseks Microsoftist laadige alla Microsoft Wordi dokument veebisaidilt Teenused tarkvaras Windows Vista.

Kui tunnete, et teie arvuti venib nagu tigu, siis on teil endal palju võimalusi, kuidas probleeme määratleda ja arvutit kiiremaks muuta. Lisateavet leiate teemast Arvuti jõudluse parandamise võimalusi.

Ärge leppige olukorraga, kus te lihtsalt istute, trummeldate sõrmedega lauale ja ootate, millal programmid ükskord avanevad ja käsud täidetakse. Nende nõuannete varal saate oma kilpkonna kiireks jäneseks või siis vähemalt kiiremaks kilpkonnaks muuta.