Windows 7 optimeerimine suuremaks jõudluseks

Esimene asi, mida proovida, on Jõudluse tõrkeotsija, mis võib automaatselt probleeme otsida ja neid parandada. Jõudluse tõrkeotsija kontrollib probleeme, mis võivad arvuti tööd aeglustada (nt mitu kasutajat on praegu arvutisse sisse logitud ja kas korraga töötab mitu programmi).

Jõudluse tõrkeotsija avamiseks klõpsake nupul Start ja seejärel käsku Juhtpaneel. Tippige otsinguväljale tekst tõrkeotsija ja seejärel klõpsake lingil Tõrkeotsing. Klõpsake jaotises Süsteem ja turve suvandil Jõudlusprobleemide otsimine.

Paljud arvutitootjad lisavad uutesse arvutitesse programme, mida te pole tellinud ega soovi kasutada. Tihti on nendeks prooviväljaanded ja piiratud programmiversioonid, mida tarkvaraettevõtted loodavad, et proovite ja leiate, et need on teile kasulikud. Seejärel ostate täisversioonide jaoks täienduse või uuema versiooni. Kui otsutate, et te ei vaja neid, aga jätate tarkvara siiski arvutisse, siis võivad need arvutit aeglustada, kasutades hinnalist mälu, kettaruumi ja töötlusvõimsust.

Mõttekas oleks desinstallida kõik programmid, mida te ei kavatse kasutada. See kehtib nii tootja installitud tarkvara kui ka selle tarkvara kohta, mille olete ise installinud, kuid mida te enam ei vaja – eriti utiliidid, mis on ette nähtud arvuti riistvara ja tarkavara haldamiseks ja hooldamiseks. Utiliitprogrammid, nagu viiruseotsijad, kettapuhastid ja varundustööriistad lülituvad automaatselt arvuti käivitamisel sisse ja töötavad taustal, nii et neid pole isegi näha. Paljud isegi ei tea, et need töötavad.

Isegi kui teie arvuti on juba vanem, võivad selles ikka mõned tootja installitud programmid olla, mida te pole märganudki või olete juba unustanud. Pole kunagi liiga hilja need eemaldada, kõrvaldades ebavajaliku ja vabastades süsteemiressursse. Võib-olla olete mõelnud, et ehk läheb seda tarkvara kunagi vaja, aga tegelikkus on teine.. Desinstallige see ja vaadake, kas arvuti töötab kiiremini.

Juhiste saamiseks vaadake teemat Programmi desinstallimine või muutmine.

Paljud programmid on loodud automaatselt käivituma, kui Windows käivitub. Tarkvaratootjad koostavad oma programmid nii, et need avanevad taustal, kus te ei näe neid töötamas, et need avaneksid kohe, kui nende ikooni klõpsate. See on kasulik programmide puhul, mida kasutate sageli, kuid programmide osas, mida läheb harva tarvis või mida te kunagi ei vaja, on see lihtsalt väärtusliku mälumahu raiskamine, peale selle aeglustavad need ka Windowsi käivitumist.

Otsustage ise, kas soovite, et programm käivituks arvuti käivitamisel.

Kuidas kontrollida, mis programmid arvuti käivitamisel automaatselt käivituvad? Mõnedel juhtudel on see nähtav, kuna programm lisab ikooni tegumiriba olekualale, kus näete, et see töötab. Vaadake, kas seal on mõni töötav programm, mille automaatset käivitumist te ei soovi. Osutage igale ikoonile vastava programmi nime kuvamiseks. Klõpsake kindlasti nuppu Kuva peidetud ikooni, et ükski ikoon ei jääks tähelepanuta.

Olekuala nupp Kuva peidetud ikoonid

Isegi pärast olekuala kontrollimist võib olla automaatselt käivituvaid programme, mida te ei tea. AutoRuns for Windows on tasuta tööriist, mille saate alla laadida Microsofti veebisaidilt ja mis kuvab teile kõik programmid ja protsessid, mida Windowsi käivitamisel käitatakse. Saate peatada programmide automaatse käitamise Windowsi käivitamisel, avades programmi AutoRuns for Windows ja seejärel tühjendades märkeruudud programmide nimede kõrvalt, mida soovite peatada. AutoRuns for Windows on loodud kogenud kasutajatele.

Märkus.

• Mõned eelistavad automaatselt käivituvate programmide haldamiseks kasutada tööriista System Configuration. Lisateavet leiate teemast Süsteemi konfiguratsiooni käivitamine.

Fragmentimine põhjustab kõvakettale rohkem tööd ja võib seetõttu arvuti tööd aeglustada. Kettadefragmentor korraldab killustunud andmed ümber nii, et kõvaketas saaks tõhusamalt töötada. Kettadefragmentor töötab ajakava alusel, kuid kõvaketast saab ka käsitsi defragmentida.

Lisateavet leiate teemast Jõudluse parandamine kõvaketta defragmentimise abil.

Kõvakettal olevad ebavajalikud failid kulutavad kettaruumi ja võivad arvuti tööd aeglustada. Kettapuhastus eemaldab ajutised failid, tühjendab prügikasti ning eemaldab erinevad süsteemifailid ja muud üksused, mida pole enam tarvis. Üksikasjalikud juhised selleks leiate teemast Failide kustutamine kettapuhastuse abil.

Kui teete oma arvutikasutusviisis muudatusi, võib see arvuti jõudlusele suurt mõju avaldada. Kui olete seda tüüpi arvutikasutaja, kellel on korraga lahti kaheksa programmi ja kümneid brauseriaknaid ja samal ajal saadate sõpradele kiirsõnumeid, siis ärge imestage, kui arvuti ei jõua sammu pidada. Kui avatud on palju meilisõnumeid, siis võib ka see mälu liigselt kasutada.

Kui märkate, et arvuti töö on aeglane, siis mõelge järgi, kas tõesti peavad kõik rakendused ja aknad korraga avatud olema. Leidke mõni parem viis e-kirjadele vastamise meelespidamiseks, kui see, et neid kõiki lahti hoiate.

Veenduge, et töötab ainult üks viirusetõrjeprogramm. Ka mitme viirusetõrjeprogrammi töötamine võib arvuti tööd aeglustada. Õnneks teavitab Tegevuskeskus teid, kui korraga töötab mitu viirusetõrjeprogrammi, ja aitab teil probleemi lahendada.

Lisateavet leiate teemast Mis on tegevuskeskus?.

Kui Windows töötab aeglaselt, saate selle tööd kiirendada, keelates osa selle visuaalefektidest. Siin tekib välimuse ja jõudluse vahelise valiku küsimus. Kas soovite, et Windows töötaks kiiremini või oleks ilusam? Kui teie arvuti on piisavalt kiire, ei pea te seda valikut tegema, aga kui teie arvuti võimsusest ainult vaevu piisab Windows 7 jaoks, tuleks visuaalseid elemente vähendada.

Võite ise ükshaaval otsustada, millised visuaalefektid välja lülitada, või lasta Windowsil teie eest valida. Reguleerida saab 20 visuaalefekti, sh läbipaistva klaasi efekt, menüüde avanemise ja sulgemise viis ja see, kas varjundid kuvatakse või mitte.

Parimaks jõudluseks kõigi visuaalefektide reguleerimine:

See näpunäide on lihtne. Taaskäivitage arvuti vähemalt üks kord nädalas, eriti, kui kasutate seda palju. Arvuti taaskäivitamine on hea viis mälu puhastamiseks ja see aitab tagada ka, et kõik juhuslikud käivitunud protsessid ja teenused lülitatakse välja.

Taaskäivitamisel suletakse kogu arvutis töötav tarkvara – mitte ainult programmid, mille töötamist näete tegumiribalt, vaid ka kümned teenused, mille võisid käivitada mitmesugused programmid, kuid mis kunagi ei peatunud. Taaskäivitamine võib lahendada seletamatuid jõudlusprobleeme, mille täpselt põhjust on raske leida.

Kui teil on avatud nii palju programme, meilisõnumeid ja veebisaite, et peate taaskäivitamist tülikaks, siis annab see tõenäoliselt märku sellest, et arvuti tuleks kindlasti taaskäivitada. Mida rohkem asju ja mida kauem teil avatud on, seda suurem on võimalus, et arvuti muutub aeglasemaks ja lõpuks jääb ka mälu väheseks.

Siin ei juhendata arvuti töö kiirendamiseks riistvara juurde ostmist. Kui ükski Windowsi töö kiirendamise käsitlus poleks terviklik, kui ei mainitaks, et peaksite kaaluma arvutile muutmälu (RAM) lisamist.

Kui arvuti, kus töötab Windows 7, tundub liiga aeglane, siis tavaliselt pole arvutis piisavalt RAM-i. Parim viis töö kiirendamiseks, on lisada mälu.

Windows 7 töötab arvutis, millel on 1 gigabait (GB) RAM-i, kuid teeb seda paremini 2 GB korral. Optimaalseks jõudluseks suurendage mälu 3 või enama gigabaidini.

Teiseks mälu suurendamise võimaluseks on kasutada Windows‌ReadyBoosti. See funktsioon võimaldab arvuti töö kiirendamiseks kasutada teatud irdkandjate (nt USB-mäluseadmed) salvestusruumi. Mäluseadme sisestamine USB-porti on lihtsam kui arvuti korpuse avamine ja emaplaadile mälumoodulite lisamine. Lisateavet leiate teemast Mäluseadme mälu kasutamine arvuti kiirendamiseks.

Kui arvuti on aeglane, siis on võimalik, et see on nakatunud viiruse või nuhkvaraga. See pole nii levinud, kui muud probleemid, kuid kindlasti tuleks ka sellele tähelepanu pöörata. Enne, kui hakkate liialt muretsema, kontrollige arvutit nuhkvaratõrje- ja viirusetõrjeprogrammidega.

Üks tavalisi viirusega nakatumise sümptomeid on arvuti tavalisest palju aeglasem töötamine. Muud märgid hõlmavad arvutis ootamatult kuvatavaid teateid, automaatselt käivituvaid programme või kõvaketta pideva töötamise heli.

Nuhkvara on programm, mis installitakse tavaliselt teie teadmata, teie Interneti-tegevuse jälgimiseks. Nuhkvara saate otsida Windows Defenderiga või muude nuhkvaratõrjeprogrammidega. Lisateavet leiate teemast Kuidas kindlaks teha, kas arvuti on nakatunud nuhkvaraga?.

Parim viis viirustega ümberkäimiseks on neid vältida. Viirusetõrjetarkvara peab alati töötama ja olema ajakohane. Kuid isegi nende ettevaatusabinõude korral võib arvuti nakatuda. Lisateavet leiate teemast Kuidas kindlaks teha, kas arvutis on viirus?.

Kui olete neid näpunäiteid proovinud, aga arvuti on ikka veel liiga aeglane, siis võimalik, et vajate uut arvutit või mõnda riistvarakomponenti (nt uut kõvaketast või videokaarti). Arvuti kiirust ei pea ise ära arvama. Windows pakub võimalust arvuti kiiruse kontrollimiseks ja hindamiseks tööriistaga Windowsi jõudlusindeks.

Windowsi jõudlusindeks hindab teie arvuti viite põhikomponenti ja määrab igale arvväärtuse ning pakub ka põhiindeksit. See põhiindeks vastab halvima jõudlusega komponendi alamindeksile.

Põhiindeksid võivad praegu olla vahemikus 1-7,9. Kui teie arvuti indeks on madalam kui 2 või 3, tasub sõltuvalt arvuti kasutusotstarbest kaaluda uue arvuti hankimist.

Lisateavet leiate teemast Mis on Windowsi jõudlusindeks?.

Veelgi rohkem nõuandeid leiate teemast Arvuti jõudluse suurendamise võimalused.